Kirjand - Kas meie identiteet on kadumas?
pärast kõike läbielatut, ei huvitanud, et teda ümbritsevad (niivõrd-kuivõrd nad teda
ümbritsesid) inimesed harisid sakste jaoks põlde ja sai aru selle mõttetusest, kuid tõdes
kurvalt, et tema on mees, kellega surevad ussisõnad.
Ent sel raamatul oli üks väga selge sõnum edasi anda, mis toob mind ka selle kirjandi teise
tähtsa punktini - iseendaks jäämine riigi tasandil. Riik, nagu Eesti, millel on oma keel,
kultuur, rahvus ja nii pikk ajalugu, olgugi et väikeriik, ei tohiks globaliseerumistuhinas ära
unustada oma rahvuslikku identiteeti. Minu arvates on palju imetlusväärsem see, kui me
suudame ka tänapäeval vastata kirjanik Gustav Suitsu ligi saja aasta tagusele üleskutsele
"Olgem eestlased, kuid saagem eurooplasteks," selle asemel, et lasta meie oma,
aastatuhandeid kestnud identiteedil kaduda lääne kultuuri varju. Kuna riik koosneb inimestest,
kes seda juhivad ja inimestest, kes ei juhi, vaid teevad seda, mis neile öeldakse, peab pöörama