saadetaks nad kohe direktori juurde. Aga tegu on ju suurte inimestega ,inimesed kes on täiskasvanud ja kellel ei ole paberit taskus mis ütleb „vaimse puudega“. Inimesed kes peaksid nägema maailma kõigi silmade läbi ja oskama kasutada mingisugustki empaatiat mitte puistama oma kitsa silmaringi pudru mööda ilma laiali ja püüda teisi lambaid kes järgivad anonüümsete inimeste sõnu. Olen küll tehnoloogiaarengu kasvandik ja olen ehk globaalsema vaatamisega, kui näiteks mõned mu vanemad, rassistlike vaadetega sugulased, aga arvan ikkagi, et kui sul on midagi öelda, siis ütle seda kasutades oma häält ja kui sa ei taha seda oma häälega öelda,siis…miks seda üldse öelda? Ju siis sa ei ole oma vaadetega niivõrd sina-peal. Arvan, et anonüümne kommenteerimine tuleks kindlasti ära võtta, vähemalt ametlikest uudisekeskkondadest.
See lubaks ilmselt leida sealsest erinevaid keele- ja sotsiaalsuhete kombinatsioone. 3.3. Keel ja vanus Inimesed jagunevad vanuserühmadesse. Vanus seostub erinevate sotsiaalsete rollidega ja seostega inimeste vahel (vt eespool). Eesti keele sotsiaalsete omaduste seisukohast on väga oluline see, et ühiskonna 1990. aastatel toimunud muutumises tekkis terav piir noorte ja vanade vahele. Noori hakati eelistama töölevõtmisel, noortel oli enam karjäärivõimalusi. Noored on omaks võtnud globaalsema teadvuse, arvutisuhtluse, kuid samas ka suhtluse väikestes omaringides. 25 Seega: just praegu on vanuseline keelekihistumine eesti keeles suurem kui kunagi varem. See nõuaks kiiret uurimist. Teiseks, intuitiivselt võib väita, et ka noorte seas on toimunud esiteks kihistumine edasipüüdlikeks ja luuseriteks ja samas, praeguse aja nö elluastujad erinevad tugevalt
annaabi.ee 
