Kliimamuutused. See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada
vähe tõenäoline, aga sellest tulenev oht on nii suur,et halvima vastu valmistumine pole ülearune. Seetõttu on käivitatud mitmed teadusprogrammid, mis asja uurivad. Mis võiks toimuda Eestis ? East Anglia ülikooli kliimastsenaariumide generaatori 1996.aasta variant on olemas ka Eestis just selleks otstarbeks,et vaadata, kuidas globaalselt oodatud muutused kajastuvad Läänemere idakaldal. Alustaks õige tõenäoliseimate globaalmuutuste hindamisega. Kui maakera elanikkond jätkab elamist ja tootmist umbes samamoodi nagu praegu, kahekordistub 1990.aasta kasvuhoonegaaside kontsentratsioon aastaks 2100. See oleks enam-vähem ühtlane terve planeedi ja Eesti eripärast pole siin mõtet rääkida . Siinkohal tekib kohe küsimus: kust võetakse kvaasiteaduslikus õuduskirjanduses maailmamere oodatav tõus 70 meetrit ja enam. Eks ikka oletusest,et sulab kogu Maal olev jää ja lumi. Tegelikult seesuguse