Kultuur ja rahvusriik
fännide teadvuses mingil veidral kombel inkorporeeritud «kohaliku»
tasandile. Seega jalgpall ei pruugi soodustada sidusust, vaid vastupidi.
Tõin jalgpalli-näite, kuna sellel on vaste kultuuris. See on nn
globaalkultuur. Ma ei hakka viimast siinkohal defineerima. Selge, et
kõrge ja madala kunsti piir on mõneti ähmane (ehkki see pole
kultuuriajaloos midagi põhimõtteliselt uut ega tulene sellest ka kuidagi
mõlema äärmuse, kõrge ja madala tühistumine). Globaalkultuuris on
ka väärtuslikku. Aga suuremalt jaolt on see ikka seesama, mida olema
harjunud massikultuuriks nimetama.
Selle kultuuri võimesse inimesi üksteisele lähemale tuua tuleb suhtuda
skepsisega. Näiteks kui linna saabub välismaa bänd ja esitab staadionil
lugusid, mis kõlavad ka kohalikes pubides ja baarides, mida
mängitakse hitiparaadides jne, siis tundub esmapilgul, justkui
osaleksid kõik globaalses kultuurisündmuses ja «saaksid kokku». Aga