Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass
Püüti luua selge
ülesehitusega teoseid, mille osad oleksid omavahel täpselt tasakaalustatud. Sonaat, kvartett, trio,
sümfoonia, kontsert ja avamäng olid klassitsismiajastu kõige tähtsamad zanrid. Neis saavutasid
õitsengu instrumentaalkammermuusika ja sümfooniline muusika. Peale instrumentaalmuusika olid
klassitsismi ajal eriti armastatud muusikaliikidest laul ja koomiline ooper. Otsiti võimalusi ka
tõsise ooperi uuendamiseks. Reformi teostas saksa helilooja Christoph Willibald Glluck, kes ei
leppinud barokkooperi liialdustele, ebaloomulikkuse ja mõistusevastasusega. Gluck taastas
renessansslikku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks olid
sõna ja lavategevus. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud
koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd
tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja