loomingule viitavaid jooni. Ligeti tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid ta leidis, et talle ei sobi see. Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost: Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult sonoristliku muusika loomiseni. Ungaris elades oli sunnitud arvestama poliitilise situatsiooniga (1948. a Stalini manifest) ning lõi peamiselt lihtsamaid rahvalauluseadeid. Pärast Stalini surma 1953 valminud teostes on märgata hilisema Ligeti tunnusjooni, kuid esialgu n-ö pehmes variandis
Tulve is a lecturer of composition at the Estonian Academy of Music. Tulve’s Á travers for chamber ensemble was nominated second at the Paris Rostrum for young composers in 1998. Sound, its colours, timbres, layers and connections are the focal point for the composer. In the sound picture Sula (Thaw, 1999), the programmatic title enables sound play and so the composer stands amidst her favoured elements: colour plus freedom. Timbres, special methods of sound production (glissandi, repetitions, colour- pointillism, trills etc.) dominate. In 2004, Sula won the First Prize at the international Rostrum of Composers in Paris. In July 2006 Tulve was awarded the only prize for the same composition at the World New Music festival. She explains her views: Sound is really the form I build my music with. I am attempting to make the music sound somehow different. In addition, the formal aspect, movements and all that belongs there. 1 Tõnu Kõrvits (b
annaabi.ee 
