Kui Vassili III elusolevad vennad tahtsid trooni hõivata, pandi nad vangi ja nende osastised võõrandati. Kogu Moskoovias kehtestati ühtne raha, piirikindlustusi tugevdati ning piirisõda Leeduga lõppes võidukalt. Jelena valitsemine tekitas bojaarides pahameelt. Ta suri 1538, arvatavasti mürgitati. Võistlejad panid Obolenski vangi ning nälju- tasid ta hiljem surnuks. Järgmised üheksa aastat mõjutasid valitsust järgemööda mitu perekonda Suiskid, Belskid, Vorontsovid ja Glinskid. Väärib tähelepanu, et bojaarid võistlesid mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni. Bojaarid paisitsid vaikimisi mõistvat, et suurvürsti asutise püsikindlus väldib Moskoovia sattumist kaosesse. Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks, kellele meeldis Kremli tornidest koeri surnuks visata ja kelle loomus oli kummaline segu
Moskvasse tuleks ja lõksu langeks, kui keeldus, tuli vlja vahetada. Korduvad sõjad Kaasaniga. Põhiline poliitika suunatud Poola-Leedu vastu. 1507-08 ja 1512-22 kampaaniad. Vaherahuga 1503 oli Leedu kaotanud Moskvale suure osa oma territooriumist. 1507-08 püüdis Poola-Leedu edutult alasid tagasi võtta, tulemuseks status quo (käesoleval hetkel valitsev või kunagi valitsenud olukord). 1508 Leedus Glinskite mäss. Glinskid olid arstokraadisuguvõsa Leedus, segase päritoluga, kuulusid juhtivate aristokraatide ringi. 16. Saj. alguses silmapaistvaim esindaja Mihhail Glinski, rahvusvahelise taustaga mees, palju reisinud, erinevate Euroopa valitsejate teenistuses. Alustas Leedu suurvürsti vastu mässu, mis oli seotud Moskva-Leedu sõjaga, osutus Moskva liitlaseks. Selle taga isiklikud motiivid, samuti arusaam aadli vabadustest. Moskva kasutas seda ära
annaabi.ee 
