Maailma mullad
kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased.
Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti
alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis-
ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine.
Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos-
nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi
gleikihist.
OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE
Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb
okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont.
Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised
happed. Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe-
list mullavett ja mullad leetuvad.