Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
juba mitu
aastat kodumaa mullas puhkav Karl-August Hindrey "aktiivse tegevuse pärast Rootsis" jne.
Lugejani see kirjandus siiski ei jõudnud, osalt seetõttu, et säilinud oli vähe eksemplare ja need
pandi arhiivkogusse, aga ka sellepärast, et jäeti igaks juhuks erihoidu edasi.
Kui poliitilise sula ajal taastus kirjavahetus kodumaaga, hakkasid pagulased saatma Eestisse
vabas maailmas ilmunud emakeelset kirjandust. Saadeti see mõistagi sõpradele ja sugulastele,
mitte GlavlitaTMile. Viimane konfiskeeris aga võõrad saadetised juba tollis ja algul lihtsalt
hävitas. Näiteks 28. novembril 1958 põletati posti teel saabunud Bernard Kangro luulekogud
Pühapäev, Suvihari, Tulease ja Seitsmes öö, Gustav Suitsu Eesti kirjanduse lugu, August
Mälgu Tee kaevule, Pedro Krusteni Kaugelviibija käekõrval, August Gailiti Kas mäletad mu
arm, Liina Reimani Rambivalgus süttib, Jaan Lattiku Talupoja laul, Friedebert Tuglase
Kogutud novellid. I ja palju teisi raamatuid