EDUARD WIIRALT
Wiiralt osa ainsa välismaalasena. Wiiralt autasustati kuldmedaliga ning
väljapandud 21 tööst müüdi 13. Prantsusmaal viibides tegi Wiiralt kaastööd
ka mitmele prantsuse ajakirjale ning illustreeris kaks raamatut.
1939. aastal Pariisist Eestisse naastes jättis ta osa oma trükiplaatidest
trükimeister Taneuri kätte, kelle lese käest ta need pärast sõda taas kätte sai
ning kohe uusi tõmmiseid tegema asus. 1947. hakkas ta osasid oma plaate
vastupidavuse suurendamiseks glaviniseerima , kuna väliseestlaste seas oli
nõudlus tema tööde järgi väga suur. Aastail 19461953 sündis Wiiraltil
keskmiselt neli gravüüri aastas, ümbertöötlusi ja monotüüpiaid arvestamata.
Juba 1930. aastatest alates oli kunstnik võtnud endale töötamiseks üha
rohkem aega, mis oli osaliselt tingitud terviseprobleemidest, osalt
väsimusest ja tüdimusest. Nende aastate tõelised pärlid on "Catherine
Boullaire'i portree" (1948, kuivnõel), "Rahutus" (19501952, pehmelakk),