rohekashall, kuid klindi äärmises idaosas (Sillamäest idas) muutub see kirjuvärviliseks. Toila lubjakivi sisaldab kihiti massiliselt trilobiidi. Billingeni Põhja-Eesti klindil glaukoniiti sisaldava lubjakivi kuni 1,2 m paksuse lasundina (Päite kihistik). Päite lubjakivi on vanim lubjakivi Eesti aluspõhjas, kui mitte arvestada Hunnebergi lademe ülaosasolevat kümmekonna-sentimeetrist glaukoniitlubiliivakivi kihikest. Klindi idaosas on Billingeni lubjakivi kirjuvärviline. Hunnebergi Lademe paksus suureneb Narva ümbruse 0,3 meetrilt kuni 5 meetrini Osmussaarel. Kõvast lubjakivist ja kergesti murenev glaukoniitliivakivi on see, mis nii joa- kui klindiastangute varingut põhjustab ja neid taganema sunnib. Lontova Paksus on kuni 80 m, on tüsedaim ja vanim Põhja-Eesti klindil paljanduvaist kivimilasundeist
sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses. ORDOVIITSIUM Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid -mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne liivakivi, aleuroliit, argilliit, savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi). Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres. Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas. Ordoviitsiumi ladestul on Eestis suur rakenduslik tähtsus - ta peidab endas meie olulisimaid maardeid. Ehituskivina on leidnud hindarnist eeskätt Väo, Vasalemma ja Voore kihistu lubjakivid Tsemendi tooraineks on lubjakive murtud möödunud sajandi seitsmekümnendaist aastaist
annaabi.ee 
