Maateaduse aluste kordamine eksamiks
mõhnad – ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakulaadsed künkad
(positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes
süvendites, irdjääväljadelt jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad
peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke
o irdjää – nn „surnud“ jää, liikuvast liustikust eraldunud osa
Liustikusetete jagunemine:
limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee
järvedes settinud pinnavormid
fluvioglatsiaalsed (glatsiofluviaalsed) – liustike või mandrijää sulamisvee
vooluvetes settinud pinnavormid
fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes
väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii
kuivamaauhtekoonuste kui ka veeliste deltadega)