idaossa enam ei ulatunud. Arvamuste kohaselt peaks Botnia lahe ümbrus viimase mandrijää pool rikutud tasakaalu saavutamiseks kerkima veel 180 m, Helsinki piirkonnas ja Tallinnas aga ligikaudu 40 m. Eelnevate teooriate tõepärasust tunnistades ei tohi siiski ära unustada ka seda, et paljudel aladel maakeral ei ole kunagi olnud jääkoormust, aga kerkimine ja vajumine toimub ikkagi, tegemist on nõnda nimetatud päriliku kerkega. Samas arvatakse, et Eestis on glatsioisostaatiline maakerge lõppenud ja on järgi veel ainult pärilik kerge, ehk siis nn. Balti kilbi lõunanõlva pärilik kerege, mis Lõuna-Eestis on saavutanud pea nulli ja Põhja-Eestis kerkib kiirusega 2,5 mm/a. Teooriaid on äärmiselt raske kindlaks teha, sest Eesti kohal ulatub maakoore paksus ju 36 km (Raukas, 1987). Appi võetakse geofüüsikalised meetodid, mille usaldusväärsus ei ole aga piisavalt suur. Maakoore ebaühtlast kerkimis võime näha ka Peipsi järve puhul,
Aluskord koosneb gneisist, graniidist ja muudest arhaikumi ja paleosoikumimoodustistest. Vestlandet ja Trøndelagis on devoni kivimid (umbes 370 miljonit aastat vanad). Oslo fjordi piirkond on alang (Oslo alang või Oslo väli), üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Maakoore kerkimine kvaternaaris on glatsioisostaatiline (maismaa taaskumerdumine pärast jääkuplist vabanemist). See on toonud ja toob kaasa suuremaid ja väiksemaid pingeid, kuid kerkimine toimub üldiselt sujuvalt. Lõuna-Norras ei ole kahel viimasel sajandil olnud ühtki tähelepanuväärset maavärinat. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning krom iiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid
Pratt väitis et maapinna reljeefi erinevused on tingitud maakoore erinevate plokkide erinevast tihedusest. Suurema tihedusega plokkide kohal on reljeef madalam. Tegelikult on isostaasia astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kivimite (kivimplokkide) vaheline üldine gravitatsiooniline tasakaal. Sisuliselt jäigad maakoore tükid ujuvad vahevööl. Isostaasia avaldub nt maakoore kõikuvas liikumises. 26. Glatsioisostaasia ning Skandinaavia glatsioisostaatiline kerkimine. Eesti tänapäeva maakoore liikumise trend ja amplituud? Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass. Skandinaavia kerkib peale jääaja lõppu kadunud liustiku tõttu. Eesti läänealadel maapind tõuseb kuni 2,8 mm/a, Ida-Eesti langeb kuni 0,8 mm/a. Trend on maakoore kerkimise suunas
annaabi.ee 
