Eesti väikejärved
Kuna
järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide
purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere
taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate
rajamisel.
Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku
moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved,
vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk-
ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud
või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või
mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke
ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks
Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on
annaabi.ee 
