Angerjas looduses ja kalakasvatuses
täita vahepealsest vähesest klaasangerjate impordist tekkiva tühiku Võrtsjärve kalasaagis.
Ühtlasi on siis Eesti väikejärvede majandajatel ja tiigiomanikel võimalik saada suurt angerja
asustusmaterjali.
Angerjakasvanduse rajamiseks kulus 2,5 miljonit krooni isiklikku ja vanematelt ning
sõpradelt laenatud raha. Võrtsjärve kalurite raha eest osteti 2000. aastal 1,2 miljonit
klaasangerjat. Inglise firma UK Glasseel tõi kalakastid lennukiga otse Ülenurme lennuväljale.
Sel aastal olid maksid maimud 5000 krooni kilo. Praegu kasvanduses elavad kalad on võrdlemisi
erineva pikkuse ja kaaluga. Väiksemad kaaluvad umbes 10, suuremad aga 300 grammi, enamik on
siiski 50 grammi ringis. Et nad ühtlaselt kasvaksid, tuleb neid iga 40 päeva järel sorteerida, sest kui
suuremad on söötja all söömas, peletavad nad väiksemad sabalöökidest tekkiva vee liikumisega
eemale
annaabi.ee 
