Selleks olid algul bensiinijaama röövid. Aga kui ta jäi vahele kuid ise pääses kuid auto arestiti siis läks ta oma tulevase diileri juurde ning nägi laual metaamfetamiini ning proovis seda. Kuna see polnud tasuta, siis pidid ta selle eest ise diileriks hakkama ning avastas, et see on kerge viis raha teenimiseks. Kuid miski pole elus kerge, kõige eest peab maksma. Ette saab raamatule heita vaid seda et raamatus kirjeldatud elu võib mõnele vaesemale noorele glamuursena tunduda. Kes pisut ise elu näinud, sellele vast enam mitte. Üsna pea saab raamatuski selgeks, et selle n.ö. ,,vabaduse" eest, mida narkodiileri eluviis tundub võimaldavat, tuleb veel kallimalt maksta kui tavalise, silmapaistmatu ja vaesena elamise eest. Kusagil on ikka ,,suured poisid", need, kes millegiga ei riski ning ainsatena diileri ja ta klientide arvelt võidavad. Tegelikult parasiteerib kogu see eluviis nende tahtel ja täpselt senikaua, kuni nemad tahavad.
Teistele tundub, et kasiinos mängimine on sotsiaalse staatuse oluline osa ning suunduvad mängusaali." (Sepel 2007: 30) Osad inimesed võivad luua lausa terve sõprade võrgustiku, kellega koos kasiinos käia või pokkerit mängida. Osa mänguritest motiveerib teiste inimeste seltskonnas viibimine, isegi kui erilist kontakti ei saavutata nendega. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 4. Identiteet ja enesehinnang Tihti nähtakse hasartmängimist glamuursena ning seetõttu hakatakse mängima. Osad inimesed tahavad kogeda tunnet, et neid vaadatakse kui võitjaid ning neile meeldib, kui teised inimesed neid kadestavad. Armastatakse kõneleda mängudest, milles nad on võitnud ja võidetud summadest, et muljet avaldada teistele. Näiteks mõni häbelik nooruk võib käia mängides tõestamaks, et ta on elukogenud ja julge isik. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 5. Raha teenimine