Balzac "Isa Goriot"
(uskus, et ta tütred armastavad teda) ja ka heasüdamlikus (armastus tütarde ja Eugene vastu). Oma
surivoodil mõistis Goriot oma viga ja talle sai selgeks, et tema tütred teda tegelikult ei armasta.
Eugene De Rastignac oli vaene aristokraat, kes tuli Pariisi sooviga, et kaugele jõuda. Seal kohtus ta
Pariisi õukonna koorekihiga ja sai ka valusaid õppetunde. Õppimise jättis Eugene seljataha, et oma aeg
ja raha keskenduda õukonna glamuurile. Ta pelgas neid ahneid, petlikuid inimesi, aga et oma unistused
täide viia tuli tal muutuda üheks neist. Isa Goriot tõi Eugene maa peale tagasi ning pani
nooraristokraadi oma väärtuseid ümber hindama. Eugene iseloomustas ambitsioonikus (tahe saada
kellekski), heasüdamlikus (Isa Goriot-le tundis kaasa ja ka enda perele) ning veel oli ta manupuleeriv
(Eugene manipuleeris mitme daamiga korraga). Peale vanamehe surma vandus Eugene ta eest kätte