Vana-Rooma ajaloost. Gladiaatorid
404. aastal keelustas keiser Honorius
gladiaatorivõitluste pidamise. Otsuse tegemise ajendiks oli oletatavasti ühe munga
märtrisurm, kes sama aasta alguses peetud mängudel oli areenile tormanud ja püüdnud
4
võitlejaid lepitada, kuid kes rahva ässituste saatel gladiaatorite poolt tapeti. Sellega oli
vaatemängude korraldamise tava lõppenud, gladiaatorlus kui selline oli minevik (1).
Tänapäeval võib gladiaatorluse alternatiiviks pidada näiteks härjavõitlusi. Härjavõitlus
on aga oma olemuselt ja tähtsuselt täiesti teise iseloomuga kui kunagised
gladiaatorietendused. Ka tänapäeval on meelelahutusel roll poliitilistes võimuvõitlustes, kuid
gladiaatorlus Vanas-Roomas andis võimule pürgijatele palju suuremad võimalused rahva
poolehoiu võitmiseks. Seda ennekõike etenduste niivõrd suure populaarsuse tõttu tolle aja
ühiskonnas
annaabi.ee 
