Geoloogia eksam 2018
põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäe-
vas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte vee reostuse eest.
5) Fluvioglatsiaalsete setete põhjaveejiht- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täi-
davad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaar-
ded. Tartu Meltsiveski veehare→all kruusad, survetase 60 meetrit, 20-30% Tartu joo-
giveest, hea vesi, vahepeal oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea vesi, sest
võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10 aastat), alumistes kihtides jääaegne vesi.
6) Glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht- moreen ( suurima levikuga kvaternaari-
sete Eestis), koosneb savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul vee-
andlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja