E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Kui ma
teid siit enam ei leiaks, siis -- oleks sellest väga kahju.»
Nende sõnadega surus Gabriel neiu kätt ja tõttas kurel sammul minema.
5. ESIMENE ARMASTUS.
Imelik vägi on esimesel armastusel. Agnes ei teadnud veel õieti, mis armastus on, ei
teadnud ka, et ta Gabrieli armastas, aga seda tundis ta selgesti, et ta süda kerge ja meel
ütlemata hea oli. Gabrieli kuju ei kadunud ta vaimusilma eest; ta nägi teda ühtepuhku, kuulis
tema südamessetun-givat häält, kordas mõttes iga sõna, iga vähemat juhtumist, mida nad
üheskoos läbi olid teinud, öised kohutused, hirmsasti segatud uni, põgenemine särgiväel ja
paljajalu -- kõik need suured ja tähtsad juhtumised, mis aga mitte Gabrielisse ei puutunud,
olid Agnese meelest otsekui ara kustutatud. Heameelega oleks Agnes nagu plika-põlves läbi
metsa lipanud, laulnud ja hõisanud, aga ta tuletas meelde, et «tema» hästi varjul ja
278
vakka oli käskinud olla