"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"
Seetõttu oligi
populaartriloogia niivõrd edukas laiema publiku seas.
Verdi õppis Milanos La Scala teatris cembalisti Vincenzo Lavigna juhatusel, kuna ei
pääsenud halva klaverimängu oskuse tõttu Milano konservatooriumi
kompositsiooniklassi. Ent ärgas noormees käis kõigil La Scala ooperietendustel ning
huvitus kõigest, mis tema ümber selles muusikamekas keerles. Ta kuulis oma aja
kõige kuulsamaid ooperidiivasid – Maria Malibran ja Giuditta Pasta, kes laulsid
kaelamurdvates – ent vanamoodsates G. Rossini ja V. Bellini ooperites. Samuti uuris
ta oma eelkäijate teoseid, nagu Carissimi, Corelli, Porpora, Mozart, Beethoven ja
Haydn.
Peale populaartriloogia on ta kirjutanud oma esimese eduka ooperi “Nabucco”
(1842), “Macbeth” (1847), “Maskiball” (1859), “Don Carlo” (1867) ja “Aida” (1871).
Lisaks on tuntud ka “Reekviem” (1873).
Verdi stiil koondab endas traditsioonilise, ooperi-isa Rossini rajatud vormis