A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Feltonile näis, et ta kuuleb laulmas inglit, kes trööstib kolme heebrealast põlevatel sütel.
Mileedi jätkas:
«Kord lõpeb ju meiegi päevade karmus,
suur Jumal -- nii õiglane on Sinu astel.
Ja kui me ka jääme ehk ilma Su armust,
saab märtrisurm ikkagi osaks Su lastel.»
Sellesse salmi püüdis kohutav võrgutaja panna kogu oma hinge ja tal õnnestus noore
ohvitseri pea lõplikult
648
segi ajada. Felton avas järsku ukse. Mileedi nägi teda gisse astuvat niisama kahvatuna
kui tavaliselt, kuid põlevate ja peaaegu hullumeelsete silmadega.
«Miks te laulate nõnda ja niisuguse häälega?» küsis ta.
«Vabandage, härra,» vastas mileedi mahedalt, «ma unustasin, et minu laulud ei ole
kohased selles majas. Võib-olla solvasin ma teie usulisi tundeid. Vannun, ma ei teinud
seda meelega. Andke mulle andeks minu süü, mis on küll võib-olla suur, aga kindlasti
mitte tahtlik