Lahendus neile probleemidele leitakse GISi rakendusvaldkonnas loodusvarade majandamisel (UIZ, 2017). GIS tegeleb ohu ja riskide haldamisega loodusvarade valdkonnas. Peamiseks ohuteguriks on tulekahjud, maavärinad, üleujutused jne. Nende looduskatastroofide toimumist pole võimalik ära hoida, küll aga saab nende mõju vähendada ette planeerides ja valmistudes. Siin on oluliseks analüüsimine, organiseerimine, haldamine ja looduslike ohtude seiramine. GISil põhineval kaardil on georefereeritud andmed varasemalt toimunud katastroofidest või aladest, kus need võivad aset leida, et oleks võimalik vältida riske (UIZ, 2017). Lisaks sellele kasutatakse GISi maa-alal toimuvate muutuste jälgimiseks ning, selleks kasutatakse satelliidipilte või aerofotosid. See on kasulik rakendus jälgimaks maapinna muutusi, metsastumist, elupaikade killustumist, linnastumist jne. Selles valdkonnas õpitakse
Kursus annab esmased teadmised ja oskused geoinfosüsteemide (GIS) ja asukoha määramise süsteemi (GPS) kasutamiseks. Ülevaate GIS rakendusvõimalustest erinevates valdkondades. Käsitleb GISiga seotult elektrooniliste kaartide loomist ja kaustamist. Annab ülevaate geoinfosüsteemides kasutatavates andmetest, tutvustab lihtsamaid andmepäringuid ja GIS analüüse. Võimaldab õpilastel tundma ja rakendama õppida GIS vabavaralist tarkvara QuantumGIS ning ESRI tarkvara ArcGIS ja GISil põhinevaid veebiteenuseid. 4 2.2 GIS ülikoolis Eesti ülikoolid on sõlminud piiramatu ülikoolilitsentsi lepingud. Eestis sõlmis esimesena piiramatu ülikoolilitsentsi Esri GIS-tehnoloogia kasutamiseks Tartu Ülikool. Järgmisena tegi sarnase lepingu ka Tallinna Ülikool. See annab võimaluse kasutada piiramatult Esri tooteid ning rakendada GIS-töövahendeid mitmesugustes teadus- ja õppetööga seotud tegevustes.
annaabi.ee 
