Marie Under vs Heiti Talvik
Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis
kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded:
,,Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle,
naeratab õelalt ja kõlistab kannukseid ülbelt,
kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus:
raudsete kätega kuningas sügisemaru."
Sama suursuguseks peab maailmaruumis sügist ka Talvik: ,,Tuul kõhe yle välja sinihalli
jäämägedelt veab surmaõhku lõikavat." Siiski pole poeedi arvates sügises midagi ülemäära
ilusat, mida väljendab tema sõnakasutus järgnevates värsiridades: ,,Tühjas pargis tummalt
seisid puud. / Olid kõledad kui roiskund luud."
Kui sügist iseloomustab süngus, siis selle vastandiks on kevad aastaaeg, mil talve pimedus
annaabi.ee 
