Pingestatus on saavutatud vorme vastandades. Ruumilisus on saavutatud nii värvi- kui ka jooneperspektiiviga. Mida kaugemale, seda tumedamate värvidega on värvitud. Samuti on tumedamad ka varjulised kohad, mis annavad tööle ruumilisuse. Joonperspektiiviga on tagaplaanil näha kokku koonduvad mäed. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Sisemine analüüs: Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naist Lisa del Giocondot. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juureldud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Kuid on ka teisi teooriaid Mona Lisa kohta. Mõned usuvad, et Mona Lisa maalis Leonardo da Vinci enda järgi, enda portreena, ainult muutis end pildil naiseks
paariks aastaks lihtsa äraelamise. Leonardo oli ka taeva poole hinge heitnud. Lisa lahkus kodust ning ostis maja müüdist saadud rahaga väikese maalapi Arno orus Figlines. Aeg-ajalt käist ta linnas. Osad inimesed tundsid ta ka ära, kuigi ta oli juba viiekümnendates. Mona Lisa maal oli juba tuntust kogunud terves Euroopas. Selle maali oli ära ostnus Francois I ning seda hoiti tema lossis Fontainebleau's. Prantsusmaa kuningal tuli mõte õppida Lisa Gherardini el Giocondot tundma ning ta saatis mehed Lisat Firenzesse otsima. Nad leidsid Lisa ja kutsusid endaga kaasa. Järgmine kuu läks Lisa õukonda. Kui Lisa on Kuningas Francois I juures. Kuninga lemmikteener käis Lisat vaatamas ning tlle seltsi pakkumas. Kuningat ta ei näinud Lisa mõtles: ,,Vahest pole ma väärt nautima teost koos temaga?" Lõpuks viidi Lisa kuninga juurde. Nad kohtusid Saint-Florentini kiriku ees, kus oli Leonardo da Vinci surnud