Kriminoloogia ajalooline areng
toetudes seisukohal, et kuritegevus on täiesti normaalne nähtus. Inimeste
kollektiivset teadvust ei ole võimalik sedavõrd unifitseerida, et nad alluksid
kõigile sotsiaalsetele normidele. Inimesed on erinevad, nende vaimsed,
sotsiaalsed võimed ja tõekspidamised on nii erinevad, et pole võimalik kõikide
4
ühesugune arusaamine ja ka tahtmine olla sarnaste vaadetega ja alluda
ühesugustele nõudmistele (Ginter1991). Selge on ka see, karistuse rakendamine
mõjub inimestele erinevalt, rolli mängib ka inimeste teadlikkus kehtestatud
normidest ja muud nüansid.
Seega ei ole kuritegevus mitte ainult paratamatu, vaid koguni soovitatav
kuritegevuse kadumise või likvideerimise korral tuleks kuulutada kuritegudeks
mõned muud, seni lubatud teod (Sootak, 1994)
Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka
arengut