SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka
muid soodustavaid tegureid.
Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese
võimalus integreeruda ühiskonda, osaleda ühiskonna sotsiaalses,
majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises elus. Indiviidi ja ühiskonna
vaheliste seoste nõrgenemine tekitab olukorra, kus inimese põhivaja-
dused jäävad rahuldamata, mille tagajärjeks võib olla sattumine mar-
ginaalsesse asendisse. Ühiskonnas, kus areng on väga kiire ja muutu-
sed suured, on oht sotsiaalse tõrjutuse tekkeks suurem ja see võib
tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi.
Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest
olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla
kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse-
test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus