Euroopa ja loodusgeograafia
Selle kliimavöötme põhjaosas kasvavad
peamiselt samblikud ja madalad rohttaimed, lõuna pool puhmad (pohl, kanarbik), madalad
puud.
((Foto: Loode-lslandil Bolungarviki külje all asub Ösvöri kalandusmuuseum. Mitmetele karmi
kliimaga aladele asutasid oma külad kõigepealt kalamehed.))
((Foto: Lapimaal valitseb lähisarktiline kliima. Lapimaa järv Inari, suuruselt Soome kolmas
järv, on seetõttu jäävaba vaid viis kuud aastas.))
--- 48
((Foto: Viinamarjaistandus Itaalias San Gimignanos.))
Suurem osa Euroopast kuulub parasvöötmesse, mis laiub 40. ja 65. põhjalaiuskraadi vahel.
Siin eristatakse merelist ja mandrilist kliimat, mis on omavahel erinevad. Merelise kliimaga
alad jäävad mandri läänerannikule, kuhu läänetuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Tsüklonid
on sagedased, ilm väga muutlik. Suvi on jahe ja vihmane, talv tavaliselt pehme ja õhukese
lumikattega, sest temperatuur on enamasti nulli ringis. Mandrilise kliimaga on mandri sisealad
ja idarannikud