Anna Ahmatova
sonettide uudsusega Eesti luulepildis mõned aastad hiljem.
Ahmatova sai luuletajana kiiresti väga kuulsaks, teda püüti jäljendada, tema värsse teati
peast, paljud samastasid end tema loodud kangelannaga. Tahmatult lõi Ahmantova koguni
uue moe jäljendati nii tema soengut kui ka riietumisstiili. Ahmatova kuningannalik rüht ja
peahoiak, prohvetlikud silmad, ülbed huuled, isikupärane profiil ispireerisid paljusid
kunstnikke, O. Mandelstam aga lausus: "Teie kael on justkui loodud giljotiiniks."
Oma naiseliku vaistuga aimas Ahmatova ohtu ka revolutsioonis. Teda ei lummanud
naiivsed ettekujutused revolutsiooni puhastavast mõjust, kuigi sündmus oli vaieldamatult
laiaulatuslik, pakkudes meestele ahvatlevaid võimumänge ja kangelase aupaistet. Ahmatova
ei uskunud hetkekski, et selline barbaarne mäss ja lihtrahva märatsemine väib avada ukse
inimväärsemasse tulevikku. Tal puudusid igasugused illusioonid. Vaadates tagasi neile