Franz Schuberti elu ja looming
unustuses ning avastati alles 1865. aastal, palju aastaid pärast Schuberti surma.
Schuberti viimast, Üheksandat sümfooniat, nagu mitmeid teisigi tema teoseid , pole
aga tänaseni leitud. Ka ei ilmunud Schuberti eluajal ükski tema sümfoonia trükis,
ükski orkester ei huvitunud ta sümfooniliste teoste ettekandmisest. 1956. aasta
oktoobris toimus Moskva muusikasõpradele suur sündmus. Üks väljapaistvamaid
nõukogude pianiste Emil Gilels esitas esmakordselt koos orkestriga Schuberti
Fantaasia f-moll. Helilooja oli kirjutanud selle klaverile koduseks musitseerimiseks
neljal käel. Konterditel aga niisugust mängumoodust ei kasutata ja nii oli Schuberti
üks eredamaid ning poeetilisemaid teoseid laiemale kuulajaskonnale kättesaamatu.
Helilooja Dmitri Kabalevski tegi Fantaasiast uue partituuri: kõike esialgset hoolega
säilitades kirjutas selle põhjal solistiparii klaverile ja orkestri saatepartii.
annaabi.ee 
