Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
Ta üritab
tõestada, et Hobbesi seisukoht kõikide sõjast kõigi vastu ja ka näiteks postdarvinistide
ettekujutused liikidevahelisest ja -sisesest olelusvõitlusest pole sugugi nii
enesestmõistetavad ja tõestatud. Kropotkin märgib, et oma pitkadel retkedel Kaug-Itta
ja põhja on ta pigem kohanud risti vastupidist fenomeni: olukorras, kus tingimused on
eriliselt rasked, kipub liikidesisene ja ka -vaheline koostöö just suurenema. Lisaks
vaatleb Kropotkin keskaegseid gildistrukruure ning leiab sellest institutsioonist
sarnaseid tendentse. Ta leiab, et just see koostöö mitte aga konkurents tagab
edasimineku, evolutsiooni.
Võib argumenteerida, et eeldades inimeste halbust ja korraldades nii ka
ühiskonnakorda, käitubki inimene nii, nagu süsteemis ette kirjutatud on. Analoogselt
väidavad majandusteoreetikud, et kui uskuda sellesse, et majandus on ebastabiilne,
siis ta ongi seda.
Rahva harituse taseme tõstmine oli anarhistide positiivse programmi üks alustalasid