SUURGILDI HOONE
suurgildi
hoone ruumijaotus sarnanes tollaste elamute ruumijaotusega. Tänava pool
asetses poolkülm eeskoda, selle taga aga gildisaal, mida köeti selle all keldris
paiknevast kalorifeerkütteseadmest. Elamust erinevalt on siin ruumid aga
võlvitud: nii eeskoda kui ka saal on suured kahelöövilised ruumid, eeskoda oli
6võlvikuline, gildisaal aga 8võlvikuline ruum, mis on kaetud servjoonvõlvidega.
Ruumid on elamuga võrreldes siin ka oluliselt
suuremad, gildisaali pindala on näiteks 365 ruutmeetrit, pikkusega 26.5 m ja
laiusega 13.8 m. Gildisaali võlve toetavad kolm ümarturpadega varustatud
kuuetahulist piilarit, mille kapiteelid on kaetud lamedate ornamentidega, mis
sisaldavad ka hoone ehitusaasta 1410. Eeskoja võlve toetavad sambad on
hilisemate seintega varjatud. Hoone kelder on kaetud madalate ristvõlvidega,
mis toetuvad neljatahulistele piilaritele. Kaks keldri siseportaali pärinevad sel
kohal asetsenud 14