Intellektuaalomand
Levinud oli anonüümne
loomine, ümberkirjutamine (mugandustega), pseudepigraafid (kirjutised tuntud autori
nime all) jne (tõde on väärtus, mitte see, kes selle välja ütleb). Inimest ei peetud
originaalseks loojaks, vaid üksnes Jumala poolt loodu mannetuks järeletegijaks.
Kopeerimine oli kallis ja seetõttu ootaski autor oma teose levitamist. Samas on juba
antiigist teada esimesed katsed oma intellektuaalseid õigusi kaitsta (Sybarise kokad,
Martialis). Keskaegne standardiseeritud gildikord oli aluseks kaubamärkide ja
päritolutähiste kaitsele. Renessansiajal tekivad tehnilis-majanduslikud eeldused
intellektuaalomandi kaitseks: Gutenberg leiutab trükikunsti, kopeerimine muutub
odavaks, selle kuritarvituste vastu hakatakse välja andma trükiprivileege kirjastajatele
(autoriõiguse algus), XV-XVI sajandi Itaaliast on teada leiutajatele antud monopoolsed
õigused ehk patendid (patendiõiguse algus).
annaabi.ee 
