Eesti keskaeg
, (soola veeti siit edasi Soome ja Venemaale,
kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vaheltkasu: "Tallinn on ehitatud soola peal"). Välja veeti:
teravilja, veise- ja kitsenahku, lina ja kanepit.
Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi
vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama.
Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks:
1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt
eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed,
kandjad, kellamehed, hauakaevajad, mündrikud (laevamehed).
2) Püha Kanuti Gild - ühendas saksa rahvusest keerukamate ja hinnatumate käsitööalade esindajaid:
kullassepad, mütsitegijad,kellassepad, pagarid, kingsepad, maalrid jt.