Vigala Maarja kirik
sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale
tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille
lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on
kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku
jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel
aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist.
Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid,
kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni.
1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete
pärast uuesti üles. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval. 1798.
aastal paigaldati kellatorn kiriku lääneseina ette.
1660
annaabi.ee 
