A.dumas Kolm musketäri terve raamat
d'Artagnan.
«Oli vist üsna palav?»
«Jah, muidugi, me kaotasime viis meest, La Rochelle'i omad kaheksa või kümme.»
«Dohoo donti,» hüüdis sveitslane, kes vaatamata suurele hulgale saksa keeles
leiduvatele sõimusõnadele oli harjunud vanduma prantsuse keeles.
«Aga on ju võimalik, et nad täna hommikul saadavad pioneerid bastioni korda
seadma,» märkis kergeratsaväelane.
«Jah, väga võimalik,» ütles d'Artagnan.
«Härrased,» ütles Athos, «veame kihla!»
«Oh jaa, feame gihla!» hüüdis sveitslane.
«Oodake,» hüüdis tragun, asetades oma mõõga nagu praevarda raudjalgadele
kaminas. «Olen kohe valmis. Hei, peremees, hädavares, tooge kohe üks anum, et ma ei
kaotaks tilkagi selle austusväärse linnu rasvast.»
«Tal olema õigus,» ütles sveitslane, «see hane rasv olema fäga hea moosiga.»
«Noh!» ütles tragun. «Arutame nüüd kihlveo asja! Me kuulame teid, härra Athos.»