pitsist krooked. Talupojad kandsid kesk ja ida Euroopas väga täidlast varrukat, mis oli kroogitud või volditud õlajoonel ning uuesti kokku tõmmatud varruka otstest ümber randme. Varajase üheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid lühikesed ning puhvis või ülevalt puhvis ning pikad ja ümber käe alt poolt puhvi. 1830ndatel muutus varruka puhv suuremaks, kui kunagi varem, mis nägi välja nagu lambajalg (prantsuse keeles kutsuti sellist varrukat gigot'iks). See stiil tuli tagasi moodi 1890ndatel. 1830ndatel oli ka moes varrukad, mille täidlus kukkus alla poole ning oli kokku tõmmatud ümber randme. 19. sajandi keskpaigas olid varrukad laiad alt poolt olles ainult kolmandikvarruka pikkusega. 1890ndatel lisaks gigot stiilis varrukale tulid moodi õhupalli kujuga varrukad. Need olid täidlased ülevalt ning ümber küünarvarre tihedalt. Ülevalt tehti neid tugevaks, et need oleksid ümarat kuju ning ei kroogitud kokku õlalt
Menüüs ongi tohutult mitmekesine valik kalu ja mereande, näiteks kammeljas, lest, merikeel, meriangerjas, astelrai, luts ja mereandidest crevettes grises, coquilles St. Jacques(jakobi kammkarbid), sinikarbid, homaarid, langustid, austrid. Tuntud roog on ka criste-marine ehk sinakasroheliste lehtedega merevetikas. Köögiviljadest on tähtsal kohal artisokk ja lillkapsas. Selle piirkonna eripärased road on veel näiteks Cotriade ehk bretooni kalasupp ning Gigot de pré-salé à la bretonne- küpsetatud lamba- või tallekintsud. Bretagne'st on pärit ka tuntud tatrajahust soolased pannkoogid ehk galette'id. Kuigi need on levinud nüüd juba üle maa, pärinevad nad just Bretagne'st, sest sealses tuulises merelises kliimas kasvas tatar paremini kui nisu, seega söödigi galette'e leiva-saia asemel. Tuntud on ka crêpe`d, mis on magusad ülepannkoogid. Juustudest on tuntud Saint Paulini juust ning magusa
annaabi.ee 
