Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
juurepess, tuleb vähendada kuuse osatähtsust ja soodustada männi- või kaseenamusega
segapuistute kujunemist. Uue võimalusena, kändude nakatumist ja nende kaudu haiguse
levikut tõkestada, kasutatakse värskete kändude pealispinna töötlemist erinevate
bioregulaatoritega. Tuntuim neist on ROTSTOP, mille toime rajaneb eri seeneliikide
antagonistlikel suhetel looduses. Nimelt sisaldab preparaat okaspuumetsades looduslikult
esineva seeneliigi suure korbiku (Phlebiopsis gignantea) elujõulisi eoseid, mis pärast puu
langetamist kännupinnale pritsides seal idanema hakkavad, ning hiljem kännupuidus
seeneniitide arenedes selle juurepessukindlaks muudavad. Nimetatud seeneeostega
okaspuukändude nakatamine pärsib nii juurepessu põhjustava seene edasikandumist juurte
kaudu teistele puudele kui ka viljakehade teket ning eoste levikut.
Külmaseen (Armillaria spp.) on juurepessu järel teine olulisem juuremädanike tekitaja
peaaegu kõikidel Eestis kasvavatel metsapuudel
annaabi.ee 
