21.Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis on veidi üle 24 000 liigi. Lüngad: ökosüsteemid –meri, troopilised vihmametsad; taksonid –parasiidid, seened, putukad; erilised liigid ja piirkonnad. 22.Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad (seal on suur liikide arv, erilised kooslused, esinemine ainult teatud piiratud aladel, gigantsus roomajatel ja lindudel, kääbusjad imetajad, lennuvõimetus ). Maismaal - Brasiilia, Hiina, India; Suured saared - Uus- meremaa, Austraalia; Ookeanide saared – Havai. 23.Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Inimese arvukus, tihe asustus, teadmatus, hoolimatus avaldavad mõju liigikaitsele. Nt: Teede- ja liiklustihedus, metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, vee ja õhu reostamine, intensiivne kemikaalide
Polüploidsed taimed on tavaliselt oma mõõtmetelt suuremad normaalsetest (diploidsetest), mis on tingitud nende rakkude suurenemisest. Real juhtudel on intensiivistunud RNA- ja valgusüntees. Ka on polüploidide kasvuperiood pikem ja õitsemisaeg hilisem. Lehed on polüploididel tumedama rohelise värvusega. Kui kromosoomiarv suureneb üle tetraploidse, tekivad sageli mitmesugused anomaaliad (kääbuskasv, kortsulised lehed jne.). Mitte alati ei kaasne polüploidsusega gigantsus. Tetraploidsed taimed on sageli eluvõimelisemad diploidsetest, vähem nõudlikud kesk- konnatingimuste suhtes (põua- ja külmakindlamad), suuremate õite ja viljadega. Paarisarvu genoomidega (4n, 6n, 8n) polüploidid (ortopolüploidid) on tavaliselt sigimisvõimelisemad, paaritu arvuga (3n, 5n - anortopolüploidid) aga enamasti steriilsed. Loomadel esineb autoploidsust harva. Koduloomade seas aga pole polüploidseid isendeid avastatud
annaabi.ee 
