Basskitarri ajalugu aastatel 1930-1959
kasutati kahte mandoliini helipead.
Fenderi bass oli revolutsiooniline uus instrument, mida oli kerge mängida, transportida ja
mida sai võimendada soovitud helitugevuseni, ilma mingisuguse vastukajata. Monk
Montgomery oli esimene bassist, kes käis Fenderi
bassiga tuuridel. Talle järgnesid Roy Johnson ja
Shifty Henry ning Bill Black, kes mängis Elvis
Presley bändis.
Fenderi jälgedes kõndis ka Gibson, kes lasi välja viiulikujulise elektrilise basskitarri 1953.
aastal. Gibsonil oli pikendatav jalg kitarri alaosas, mis lasi seda mängida nii püsti- kui ka
horisontaalasendis. Gibson nimetas kitarri EB-1-ks 1958. aastal (joonis 12).
EB-1 uus versioon lasti välja 1970. aastal, kuid seekord ilma pikendatava jalata. Samuti
1958. aastal väljastas Gibson EB-2 ning järgmisel aastal EB-0. Gibsoni EB-0 oli väga sarnane
elektrikitarrile Gibson SG välimuse poolest.
Fenderi bassidel olid helipead kinnitatud silla ja kaela vahele, kuid paljudel Gibsoni varajastel