Dekameroni analüüs
armastas. Olukorras, kus tema tütar teenriga vahele jäi, võis järeldada, et vürst tundis
kõige rohkem just häbi, teotust ja alandust noorte seisusevahe tõttu, mis talle ja tema
tütrele nii osaks võib saada. Vürst oli selles suhtes karm ja hoolimata tütre
ähvardusest endaga sama teha, lasi ta Guiscardo tappa. Ghismonda ütles isale hiljem,
et viimane peab üldisest arvamusest rohkem lugu, kui tegelikust tõest.
Vürsti tütart Ghismondat kirjeldatakse väga targa ja ilusa naisena. Ghismondat võib
vähemalt väliselt olekult väga tugeva loomuga inimeseks pidada, sest kui tema isa
talle Guiscardo kinni võtmisest rääkis, ei hakanud tüdruk isegi nutma, vaid teatas
muretu ning ükskõikse näoga, et tema ei leia armastuses midagi valet ja tehtut ei
kahetse. Ghismonda pidas inimesi võrdseteks ja ei teinud neil vahet mitte seisuse,
vaid vooruslikkuse järgi.
Guiscardost räägib autor kui ülimalt vooruslikust ja kombekast mehest, kuigi ta
madalast soost pärines