Konstitutsioon kohaselt on riigipeaks viieks aastaks valitav president. Seadusandlik võim kuulub presidendile ja ühekojalisele parlamendile-Rahvuskogule. 1966.aastal toimunud riigipöördega tuli võimule sõjaväeline rühmitus, president tagantati ja rahvuskogu saadeti laiali. Loodus. Põhi osa Ghanast on madalik. Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik. Maa lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima, Põhja osas subekvatoriaalne kliima. Ghanat veestab Volta oma lähte jõgede Musta ja Valge Voltaga. Taimkattes domineerivad savannid, Edela rajaoonid vihmametsade pindala on kahanenud seoses kakao istanduste rajamisega. Ghanas leidub rikkalikult kulda, Mangaani maaki, Teemante ja muid maavarasid. Loomadest on esintatud Elevandid, kaelkirjakud, hüäänid, jõehobud, leopardid, lõvid. Rahvastik. Umbes kaks kolmandikku rahvast räägi kvaa keeli. Ghana rannikuvööndit asustavad peamiselt Ginea keeli ja Gurikeeli kõnelevad rahvad
Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus Aafrikal oli vastupidiselt eurooplaste üldistele arvamustele olemas kirjakeeli. Meroiidi või Kushi riik, mis asus Vana-Egiptuse riigist lõunas ja oli sellega majanduslikult ja kultuuriliselt väga sarnane, omas enda kirjakeelt. See sarnanes egiptuse hieroglüüfidele, aga seda ei ole suudetud täielikult dešifreerida
annaabi.ee 
