asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Silmapaistvaim väejuht Robert E. Lee, kelle eestvedamisel saavutati palju võite. Edukamalt tegutses Põhja sõjalaevastik, lõunarannikul kuulutati välja mereblokaad mis piiras 1863.aastal kaubaavahetuse Euroopaga. Vähenes ka puuvilla väljavedu ning relvastuse, laskemoona ja muu vajaliku import Euroopast. Lincolni reformid viisid kodusõja lõpuni. Otsustav kokkupõrge toimus 1863. aasta juulis Getysburgi lahingus, kus konföderatsioon sai lüüa. Lincolni reformid Sõjaline ebaedu sundis korraldama sõjaväereforme -1862.aastal kuulutati välja sundmobilistatsioon, mis tugevdas föderaalarmeed. Lahendati ka orjuse küsimus ja võeti vastu "Vabastamise proklamatsioon", millega 1-jaanuaril 1863.aastal kaotati konföderatsiooni osariikides orjus. Hakati looma nn värviliste väeosi. Kodusõja lõpus teenis föderaalvägedes üle 200 000 mustanahalise sõduri. 1862
Võeti vastu "Vabastamise proklamatsioon", millega 1.jaanuaril 1863.a kaotati konföderatsiooni osariikides orjus 1862.a võeti vastu jaosmaade seadus, mille alusel võis ikga Ühendriikide kodanik saada riigi lääneosas endale vabalt kuni 65ha maad, mis saadi endale pärast 5-aastast maaharimist 1864.a valiti Lincoln uuesti presidendiks Põhi toibus saadud kaotustest ning haaras lõplikult strateegilise initsiatiivi 1863.a juulis toimus Getysburgi lahingus otsustav kokkupõrge, kus konföderatsioon sai lüüa 1865.a aprillis vallutati konföderatsiooni pealinn Richmond ning kapituleerusid ka Lõuna väed 4 aastat kestnud verine ja laastav kodusõda oli lõppenud Põhja võiduga 14.aprillil 1865.a tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln Tõus maailma juhtivaks tööstusriigiks Kodusõjale järgnes majandusliku tõusu aeg, eelduseks kasutamata maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud