suli ning ta tuleb oma kohalt kukutada. Prints peab elama koos valeliku kasuisaga, mis muidugi talle ei meeldi, kuid peagi saab ta petisest lahti, tappes kroonikandja. Tänapäeval üheks reetmiseks võib nimetada abielurikkumist. Üks osapool petab oma abikaasat teise inimesega. Seda üritatakse varjata, kuid see tuleb enamasti alati päevavalgele. Hamleti teoses võis välja lugeda midagi sarnast abielurikkumisega. Tapetud kuninga naine Getrude abiellus peagi pärast abikaasa surma kuningas Hamleti vennaga. Prints Hamletile ei meeldinud oma ema tegu, kuna arvas, et naine oleks pidanud veel oma meest leinama. Hamletil oli raske olukord. Teda ümbritsesid valed. Need tekitasid peategelases viha, vastikust ning kättemaksu iha. Printsi vaevasid tugevad emotsioonid, millest oli raske võitu saada, ning seepärast ta kavatses tappa reeturi. Seda ta ka tegi, kuid kahjuks pidi seejärel ka ise hukkuma.
seotakse kokku inglise, prantsuse ja kaug-ida pargikunsti põhimõtted, mis olid segatud klassitsismi ja romantismiga. See tingis kahe vastandliku doktriini tekke. Ühelt poolt püüdis William Robinson (1839-1935) taastada lihtsaid vorme ja püsilillede kasutamisega püüelda loodusläheduse poole (raamat "English Flower Garden"). Teisalt propageeris Reginald Blomfield ((1856-1942) selgelt struktureeritud kujundust. Sajandi lõpul sidusid Edwin Lutyens (1869-1944) ja Getrude Jekyll (1843-1932) need kaks kontseptsiooni omavahel, ühendades regulaarse kompositsiooni, arhitektuurilised elemendid, pügatud taimed ja vabakujulised pargiosad õitsvate põõsaste ja püsililledega üheks tervikuks. Nende kahe looming on mõjutanud oluliselt pargikujundust läbi kogu 19. sajandi. PARIISI LINNAPARGID 19. SAJANDIL Pariis on 19. sajandi keskel linnaehituses esikohal. Napoleon III võimuloleku ajal (st 1848-1870)
annaabi.ee 
