Üldmeteoroloogia konspekt
Geostroofilised tuuled , kasvades nihkuvad üha
paremale vms (kõrgemale liikudes) . Ekman-Okeblomi kihi paksus on seda suurem ,
mida rohkem on tõusvaid õhuvoole , neid on suvel maksimaalselt. Varajasatel hommiku
tundidel on atmosfääri alumine piir 0.5 km aga päeval 1-2 km. Teooria pole päris õige ,
tegelikkuse peaks viskoossuse koefitsent kõrguse suurenedes kasvama. Vabas atmosfääris
kus turbulent tekib vaid erioludes (jugavoolud) kujuneb Coriolise jõu mõju välja
gesostroofiline tuul. Isobaar ehk samarõhujoon
Gradienttuul- Hõõrdevaba tuul , mis esineb igasuguste isobaari joonte korral.Sirgete ja
paralleelsete isobaaride korral aga Gesotroofiline tuul . Geostroofiline tuul puhub
paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral selliselt, et madalama rõhuga ala jääb
vasakule.
Tsüklon on madalrõhu ala ja üldiselt niiske õhuga.
Gradientjõud lükkab madalrõhuala serval asuvat õhuosakest õhumassi keskosa poole
(madalrõhulohku, kus rõhk on kõige madalam)