Polised – Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused
olid ühtlasi nii väejuhid kui peapreestrid. Nad kuulusid kohustuslikult
vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Sellel oli
peale kuningate veel 28 eluaegset, vähemalt 60-aastast liiget. Geruusia
arutas valitsemisküsimused läbi ja esitas siis oma otsuse üle 30-aastaste
sõdurite-spartiaatide rahvakoosolekule hääletamiseks. (Hääletati kisades
mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid.) Geruusial oli aga alati õigus
rahvakoosolek laiali ajada, st. nad võisid enda otsuseid kiirelt ja efektiivselt
teoks viia. Oligarhia tegutses Lykurgose seaduseid järgides. Raukade kogu
otsused olid küll karmid, kuid omakasupüüdmatud ning riigile üldiselt
kasulikud, seades selle huvid üksikisikute omadest ette. Riigi
püsimajäämise ja turvalisuse seisukohalt oli see hea valitsemisevorm.
Üksikisiku seisukohalt aga jättis see korraldus soovida, sest isegi kodanike