Mida ma muudaksin Eesti õiguses?
Muidugi oleks väga positiivne selles alati veenduda eelkõige
enda turvalisuse huvides, kuid praktikas see tõenäoliselt ei toimiks.
Rangemad karistused peaksid olema ka kuritegude toime panemise puhul. Kui kurjategija on
toime pannud mitu väga rasket kuritegu (näiteks tahtlik tapmine), siis niisugune käitumine
näitab juba kindlat käitumismustrit. Ma arvan, et niisugused inimesed on haiged, keda
haiglaravi kahjuks ei paranda ning keda on ohtlik hoida vabaduses. Mulle meenub Tess
Gerritseni krimiromaani ,,Kirurg" mõrvar, kes käitus tervele inimmõistusele vastuvõtmatult,
kuna tal oli koljumõra. See füüsiline defekt tegi temast haiglase käitumisega mõrvari. Ta ei
andnud endale oma käitumisest aru. Ta oli haige, keda ravida ei olnud võimalik. Niisuguste
inimeste puhul rakendaksin ma eluaegset vanglakaristust.
Eluaegne vanglakaristus võiks kesta järeleandmatult elu lõpuni. (Edaspidi pean silmas
annaabi.ee 
