kondenseeruvad, tuum laguneb, aga käävi ei moodustu ja kromosoomid ei lahkne - Gonaadid - sugunäärmed - Haploidne kromosoomide arv (näide) - sugurakud - Diploidne kromosoomide arv (näide) - keharakud - Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk - Meioosi reduktsioonjagunemine - homoloogiliste kromosoomide lahknemine tütarrakkudesse - Meioosi ekvatsioonjagunemine - tütarkromatiidid lahknevad - Germinatiivsed rakud - idurakud - Krossingover - protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. - Rekombinatiivsed sõlmed - piirkonnas leiab aset krossingover - Tetraad - konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paar (nimetatakse ka bivalendiks) - Bivalent vt tetraad - Sünapsis - valguline struktuur, mis moodustub paardunud kromosoomide (mitte- tütarkromatiidide) vahele.
Muutlikus võib olla fenotüübiline, kombinatiivne ning mutatsiooniline. Järsud muutused geneetilises materjalis ongi mutatsioonid, neid muutusi põhjustanud protsesse nimetatakse mutageneesiks ja mutatsioone põhjustanud tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutatsioonid esinevad kõikidel päriliku materjali organiseerituse tasemel: genoommutatsioonid, kromosomaalsed mutatsioonid, geen- ehk punktmutatsioonid, spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid, somaatilised ja germinatiivsed mutatsioonid, Geen, kromosomaalsed ja genoommutatsioonid, Pleiotroopia, DNA reparatsioon. Arenguks on vajalik see, et need muutused genoomis ikkagi toimuksid. Need ei tohi olla järsud. Fenotüüp on pärilikkus + keskkond. Sellise muutlikuse korral keskkond määrab ära selle milline see konkreetne fenotüüp on. See võib muutuda sõltuvalt sellest milline konkreetne keskkond millisel ontogeneesi etapil teda mõjutab. Fenotüübiline muutlikus on väga erineva
annaabi.ee 
