Histoloogia võimalikud küsimused
Lümfisõlm (nodus lymphaticus) on pealt kaetud kiudsidekoelise kapsli ehk kihnuga, millest organi
sisemusse lähtuvad trabeekulid ehk põrgad. Lümfisõlme konvekssel pinnal paiknevad organit
lümfiga varustavad aferentsed lümfisooned, konkaavsel - eferentsed sooned (paiknevad lümfisõlme
väratis ehk hiiluses).
Organ jaguneb perifeerseks lümfisõlme koore osaks ja tsentraalseks lümfisõlme säsi osaks. Koore
moodustavad lümfisõlmekesed ehk lümfifolliikulid idutsentriga (centrum germinale). Säsi
moodustavad sõlmekestest lähtuvad säsiväädid. Lümfifolliikulid ja säsiväädid kokku moodustavad
organi lümfoidse koe. Viimase ja lümfisõlme makrostrooma (kihn, trabeekulid) vahel paiknevad
lümfisiinused (sinus lymphatici), mis on lümfivoolu sõlmesisesteks teedeks. Kihnu ja
lümfifolliikulite vahele jääb subkapsulaar- ehk marginaalsiinus, ühelt poolt trabeekulite ning teiselt
poolt folliikulite ja sääsiväätide vahele jäävad vastavalt kortikaalne ja medullaarne
annaabi.ee 
