EESTI KESKAEG
põhjustel premetiivselt tegi esimese löögi ja saavutas ülekaalus. See, mida ma sellest asjast teame, on sündinud saksa
ordu kirjutajate käe läbi. Põhiline allikas on Liivimaa noorem riimkroonika, mis ei ole säilinud. Kui Renner oma
kroonikas kirjutab talupoegade mässust mõisnike vastu, kas eestlased olid siis just talupojad. Masingu seisukohad on
kahtlemata liialdatud, väga isiklikud, kuulus veel sellesse eesti haritlaste põlvkonda, kus maailmavaateks oli
germanoloogia. Ülestõusu põhjustest historiograafias on nähtus rahvuslike, sotsiaalseid või poliitilise küsimusi.
Sotsiaalses kontekstis talupoegade mäss mõisnike vastu. Harjumaal kõige rohkem mõisu, seal ka siis kõige rohkem
teotööd, teotöökohustus on madalam kui rahaline andam, talupoeg osutub sotsiaalselt redelil madalamal tasandil. Kas
see oli usuline ülestõus? - apostaadid e usust taganejad olid ülestõusjad. Apostaasia tees kuulub ordu poliitilise
annaabi.ee 
